Tuuliki läks kogu aeg kaduma
Kord tahtis Tuuliki teiste järel kontserdile minna. Kuidagi juhtus, et ta ei pööranud ülejärgmiselt tänavanurgalt paremale. Nii kõndis ta katu[1] pidi linnast välja ja läks kaduma. Kui ta oli mõnda aega kadunud olnud, keeras ta otsa ringi ja tuli tagasi, viskas mati peale pikali ja hakkas raamatut lugema. Või pani kõrvaklapid pähe, kes see täpselt enam mäletab, see oli nii ammu.
Kui ta oli niimoodi mitu korda kaduma läinud, tehti seadus, et igaüks kontrollib kõigepealt ennast, kas ta on kohal, ning siis, kas Tuuliki on kohal.
Tuhkatriinu
Ükskord Tuuliki komistas ja kaotas kinga jalast. Nii sai temast Tuhkatriinu. Laula siinkohal laulu “Levoton Tuhkimo”[2].
Koristaja
Kui Jumal ameteid jagas, ei tahtnud keegi Koristajaks[3] hakata. Aga Tuhkatriinu oli armas tasane lapsuke, kes võttis selle töö vaikse ohkega enda peale. Tema eneseohverdus saab seda suuremaks, mida selgemaks saab kõigile, kui kuri Kuri Võõrasema tal on. Iga päev muudkui küsib: “Onko kaikki ruumit[4] jo koristettu?”
Igaüks on oma saatuse sepp
Kuigi Tuhkatriinu on Koristaja, on ta natuke ka Oma Saatuse Sepp: kui ta leiab Printsi, kellega abielluda, siis ta võib Koristaja ameti maha panna. Siis peab keegi teine selle sealt ära koristama. Selle seaduse Jumal kinnitas.
Laevasõit
Tuhkatriinu kibeles väga laevale ja läks laeva peal otsekohe kaduma, sest oli mingi lootus, et äkki on Prints laeval. Aga ei olnud. Tuhkatriinu läks seepeale laeva supermarketisse ja ostis kogu allesjäänud raha eest šokolaadi, et stressi ravida. Samal ajal Kätlin koristas poole kohaga, sest Kärpäsen Kärt viskas õlletopsi prügikastist mööda. Nüüd ei usu enam keegi, et ta on kunagi korvpallitrennis käinud.
[1] katu – tänav (soome keeles), hääldatakse: kadu
[2] Levoton Tuhkimo – Rahutu Tuhkatriinu (laul Metsikult Koeralt (Dingo))
[3] koristaja – kaunistaja (soome keeles)
[4] ruumi – laip (soome keeles)
Muinasjutu vestis Kärbse-Kärt